Nii tehti visiitkaarte vanasti!

Paar päeva tagasi saabus kolleeg Rain Saar, üks Eesti kõige kauem tegutsenud reklaamidisainereid tööle huvitava nähtusega, milleks oli ülisuur visiitkaart.

Küsimustele, mis imeasi see on, vastas ta, et just nii tegi ta kunagi visiitkaarte. Tegime siis keset kontorit lõkke üles ja istusime ringis selle äärde käsipõsakil vanameistri heietusi kuulama. See on aeg, millest ka minul mingit praktilist teadmist ei ole, sest tegelesin siis disaini vallas eeskätt lasteaias näpuvärvidega. Nii et kuulasin huviga ja täheldasin selle ka teie jaoks üles.

Ilmselgelt polnud sel ajal disaineritel kasutada mingit arvutit. Seega tuli peaaegu kõik teha käsitsi. Esiteks tuli võtta letrad, ehk siirdetähed (mille rahvusvaheliselt tuntuim tootja oli Letraset), ning need siis ükshaaval papile kraapida. Neid tähti sa põhimõtteliselt ilmselt isegi tead, vähemalt mina olen kooli ajal neid oma paberitele kraapinud. Kuna letrad oli kallis kraam ja defka, siis muidugi kasutati kõiki numbreid ja tähti võimalusel ühe uuesti. Logod saadi tavaliselt fotograafi käest erinevas suuruses, erinevate trükiste tarvis.

Papile kraabitud tähed lõigati ükshaaval taas välja ja kleebiti kummiliimiga suurele visiitkaardi maketile. Kui oli tarvis mõnda sirgjoont või muud ägedat graafilist elementi lisada, siis polnud vaja muud kui joonlauda/malli/trafaretti ja rapitograafi. Ehk tehniliste joonestuste jaoks mõeldud tindipliiatsit, millel olid vahetatavad eri paksusega otsad ja täiteballoon. Rapidograafi nimetus on lihtsalt eestindatud versioon saksa firma Rotring tootest Rapidograph.

Seda maketti pildistati ja siis vähendati sobivate mõõtudeni ning tehti siiditrüki jaoks trükikile. Niisama trükikoja uksest oma soovidega muidugi keegi sisse astuda ei saanud ja enamus sedalaadi tootmisi käis haltuura korras, tuli lihtsalt õigele mehele maksta ja ta tegi asja ära.

Ah et miks see makett nii suur pidi olema? Sest siis oli võimalikum ja täpsem kõiki neid punkte, komasid ja tähti õigesse kohta liimida. Hiljem pilti vähendades muutusid ka viimased väiksed ebaühtlused kaduvväikeseks ja tajumatuks.

Ja kui sul on nägemata postitus Eesti reklaamiagentuuride retro-visiitkaartidest, siis mine uuri seda ka.